Kamina ehitus

Meie kindel soov algusest peale oli, et majas peab ikka kamin ka olema, kuhu vihmasel sügispäeval ning lumisel talvekuul ikka soojatunde tekitamiseks väike tuli alla teha. Kamina asukoht sai juba maja projekteerides paika pandud. Peale mitmeid ringitõstmisi jäi kamin keset maja elutoa ja köögi vahele.

Kamina asukoht majas

Juba esimese korruse põranda betoneerimisel sai kamina alus natuke paksema ja armeeritud betooni, et see koht ka raskema kamina ära kannaks. Kuigi enamus kaminaid tegelikult tugevdatud alust ei vajagi kui põrand nagunii juba 8+ cm betooniga valatud. Aga mine tea, äkki soovime kunagi praeguse kergema kamina asemele midagi väga massiivset ja rasket ehitada ja seetõttu pigem ikkagi lasime põhja tugevama juba praegu teha.

Kui algul oli plaanis kamina kas siis paigaldamise või ehitamisega ise hakkama saada, siis lõpuks jäigi meil ausalt selgusetuks, et millisel juhul võib kamina ise ehitada ja millisel mitte. Õigusruum räägib kuni 60 ruutmeetrilisest elamust, mille puhul kindlasti võib ise ehitada, aga suurema maja puhul jäi õigusruum ja ka erinevate spetsialistide teadmised erinevaks/segaseks. Tuleohutus seaduse § 9 punktis 2 on kirjas nii: “Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.”. Mina loen sealt välja, et üksikelamus (ühe korteriga elamu) võib küttekoldeid ja kortsnaid ise paigaldada, aga mõned spetsialistid väitsid vastupidist, et vaid kuni 60 ruutmeetri puhul võib. Vaatamata sellele otsustasime lõpuks ehitamise korral selle töö ikkagi asjatundjatele loovutada. Seda juba seetõttu, et ise oleks me selle kallal pusinud ma arvan nädalaid, aga asjatundjate käpa all käib see töö mõne päevaga kiirelt ja korralikult. Sellisel juhul on peab pottsepp omama kindlasti kutsetunnistust. Kutsetunnistusega pottseppasid on võimalik leida Sihtasutus Kutsekoda koduleheküljelt http://www.kutsekoda.ee/et/index, sisestades otsingusse sõna „pottsepp“.

Küttekolde omamise puhul kehtivad ka mitmed tuleohutusnõuded, mis lühidalt on ka Päästeameti kodulehel välja toodud: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/kyttekolded.html. Kogu tuleohutuse seadus on leitav Riigiteataja kodulehelt: https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859?leiaKehtiv ning küttesüsteemi ehitamise/paigaldamise nõuded on ka esitatud standardis EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Standardid on kättesaadavad (tasuline) www.evs.ee.

Uusehitise puhul peab juba maja projekteerides ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti lisama ka tuleohutuse peatüki. Seda osa kontrollivad ja annavad endapoolse kooskõlastuse Päästeameti ametnikud. Päästeameti kodulehel on olemas ka abimaterjal tuleohutusosa koostamiseks. Ehitusprojekti tuleohutusosa peab sisaldama küttesüsteemi tuleohutuse tagamise kirjeldust, selleks peab ehitusprojekti tuleohutusosas olema kirjas:

  • kütteruumi asukoht hoones;
  • kütteseadmete ja suitsulõõride asukoht ja arv;
  • kütteseadme võimsus kW;
  • küttematerjali liik;
  • kütuse kogus hoiukohas;
  • kirjeldus kütteseadme, korstna ja puhastusluukide ehituslikest tuleohutuspõhimõtetest, ohutuskujadest;
  • katlaruumi vajalik paiskpinna arvutus/suurus;
  • kirjeldus juurdepääsust korstna teenindamiseks;
  • nõuete loetelu, mille kohaselt projekteeritakse ning tagatakse küttesüsteemi ohutus.

Seetõttu peab juba maja projekti koostades olema teada, millise kütteallika oma majja lõpuks paigaldad. Küll on võimalik kindlasti ka valikut hiljem muuta, aga siis peab seda jälle kooskõlastama. Kamina valik peab ka enne korstna paigaldamist enam-vähem tehtud olema, et vastavalt kamina vajadusele saaks korstnalööri läbimõõdu valida.

Kamina valik osutus keerulisemaks ning aeganõudvamaks kui algul arvasime. Alustasime otsinguid erinevate ettevõtete kodulehe valikute hulgast ning hiljem käisime ka mitmeid salonge läbi. Kuna nii valmiskaminate kui ka südamike tootjaid on mitmeid, siis igal ühel neist on omad plussid ja miinused, mis tegi valiku suhteliselt raskeks.

Esmalt tuligi meil otsustada, kas paigaldada valmiskamin või ehitada siiski nö päris kamin kaminasüdamikuga. Ka seda otsust langetasime pikalt, kuna valmiskaminaid on praegu saadaval ka väga ilusaid, keraamilise väliskestaga näiteks. Nende plussiks on lihtne paigaldus ning üldjuhul odavam hind. Samuti oli neil suhteliselt suur valik ja huvitavaid lisasid, nagu näiteks pööratavus. Lõpuks siiski tegime valiku kaminasüdamiku kasuks, mis küll teeb kamina rohkem kui 2 korda kallimaks, aga samas annab ruumile kujunduslikult rohkem juurde. Samuti oli meile oluline, et kamina välispind ei oleks kuum, kuna majas väikesed lapsed. Valmiskaminate väliskorpuse soojenemise osas saime erinevat infot ja seetõttu ei oskagi kahjuks öelda kui kuumaks need välispinnalt minna võivad ja kindlasti oleneb see ka toote valikust.

Keraamilise korpusega pööratav valmiskamin

Kaminasüdamike puhul oli jällegi materjalide poolest valikus malmsüdamikud, mis on hinnalt odavamad, ning uuema moodsama välimusega südamikud terasest, mille hind ka kohe kõrgem. Meil otsest vahet polnud, mis materjalist see on, aga terasest disainkaminad olid ikka ilusamad küll.

1505291539755

Malmist ja terasest kaminasüdamikud

Lisaks kasutatakse kamina sees erinevast materjalist tulekolde sisusid. Sisu võib olla kas ka lihtsalt metallist seintega või šamottkiviga kaetud. Lisaks kasutavad osad tootjad teist tüüpi kive, mis on kuumuse suhtes vastupidavamad ja pragunevad raskemini, aga neid liigub vähem.

Ka uste avatavus on erinev. Ust saab avada kas küljele või üles. Algul meile väga meeldis üles avamine, kuid kuna see teeb kamina kohe mõõtudelt suuremaks ning hinna märgatavalt kallimaks, siis loobusime sellest ja jäime küljele avamise peale. Üles avamisel häiris meid ka natuke see, et need uksed ei lukustu üles ära, mistõttu tuleb neid käega ise lahti hoida. See pidi tulenema uutest tuleohutusnõetest. Mistõttu hiljem selgus, et ka küljele avatavaid uksi peab ise käega lahti hoidma kui puid sisse panna.

Ülesavatava uksega kaminasüdamik

Samuti teeb valiku suureks erinev kaminaklaaside paigutuse valik. Kaminasüdamikke on kas ühe, kahe või kolme klaasiga, kas ühe esiklaasiga, lisaks 1-2 nurgaklaasiga või ka kahelt poolt klaasiga. Klaas saab olla siis kas ühes osas painutatud nurgaga või mitmest sirgest klaasist nurka pidi kokku pandud. Neist esimene teeb südamiku hinna kohe kõrgemaks ka ning purunemise korral on selle välja vahetamine samuti suhteliselt kallis, kuid samas on see ilusa ühtlase välimusega.

Esmalt oli meil soov, et kaminal oleks 3 küljes klaas, et siis on igast toa osast tuld hästi näha. See idee langes ära, kui otsustasime, et täpselt kamina kõrvale maha tuleb helisüsteemi põrandakõlar, sest nii saaks kõlar liigselt kuumust. Seejärel oli otsus vaja langetada kas 2 või 1 klaasi vahel, millest lõplikuks valikuks jäi 2 klaasi ehk südamik sai valitud parempoolse nurgaklaasiga.

Lõpuks otsustasime kaminameistri abiga Romotopi kaminasüdamiku kasuks, millel on siis paremal nurgaklaas ning uks küljele avatav. Valitud mudeliks osutus Romotop Heat 2G R 70.44.13.

Romotop Heat 2G R 70.44.13

Kaminasüdamiku peamised näitajad:

  • Mõõdud: kõrgus: 983 mm, laius: 700 mm, sügavus: 370 mm
  • Kaal: 130 kg
  • Võimsus: 7 kW (min-max: 3,5-10 kW)
  • Köetav pind: 175 m3
  • Suitsutoru ava diameeter: 150 mm
  • Suitsutoru ühendus: Pealt
  • Miinimum tõmme: 12 Pa
  • Kasutegur: 86 %
  • CO tase: 0.0768
  • Keskmine puidu tarbimine: 2 kg/h
  • Klaasi kuju: 2-klaasiga (ühes tükis painutatud klaas)
  • Uks avaneb: Küljele
  • Kütus: Puu
  • Halu pikkus: 560 mm
  • Keskmine suitsugaaside temperatuur: 198 °C

Kamina korpuse otsustasime lasta ehitada kaltsiumsilikaat plaatidest. Need ei ole soojust talletavad plaadid, aga vajadusel saab valida muidu ka soojustsalvestavad plaadid, nt CPA plaadid või muid soojustsalvestavaid elemente, kui on soov, et kamin ka pikemalt sooja talletaks). Me aga just ei soovinud, et kamin väga sooja salvestaks, kuna meil on vesipõrandaküte ja sellisel juhul kütaks me tule alla tehes toad liigselt soojaks, kui niisama ilutuld aeg-ajalt teha. Kaltsiumsilikaat plaate saab lihtsalt lõigata ning omavahel ühendamiseks kasutatakse segu ning tavalisi kipsikruvisid. Hiljem on võimalik kaminapinda ise valitud meetodil viimistelda.

Kamina ehitamise otsustasime usaldada samale ettevõttele, kes meile ka korstna paigaldas ehk siis Korstnad&Kaminad nime all tegutsevale Teemantpoiss OÜ-le. Seda seetõttu, et juba korstna ehitamisest jäi neist väga hea mulje, sest töö oli kiire ja korralik ning suhtumine väga meeldiv. Nüüd ka seekord! Sellele, et paika saada, milline kamin täpselt välja hakkab nägema, kulus pikk kirjavahetus, kohal käimine ning mitu meelemuutust, mille nad väga toredat parima lõpptulemuse nimel kõik kaasa tegid.

Paar päeva enne kaminaehituse algust toodigi meile kohale hunnik selleks vajaminevaid materjale: kaminasüdamin, ehitusplaadid, segud, õhurestid, korstna ühendusmoodulid, siiber ja muu ehitustöödeks vajalik.

1505293945275

Kamina ehitusmaterjalid

Seejärel tuli pottsepp 10.08.2017 kaminaehitusega algust tegema. Esimese päeva lõpuks sai kaminasüdamik paika ning ka selle ümbruse osas viimistlusplaat nö peale (allpool esimesed 2 pilti). Teise päeva lõpuks jõudis pottsepp ehitustöödega kinni kamina nö soojakambri (3. pilt), kus siis soe õhk ringlema hakkab (alt võtab külma õhu sisse ja ülevalt annab sooja välja). Kolmas päev kulus korralikule nikerdamisele kamina ülalosas, kuna seal tuli nüüd sisse lõigata kõik vajalikud õhutusavad ja neile ka toestused ümber ehitada. Samuti oli vaja ehitada eraldi kamber alumise kambri peale, kus siis õhutemperatuur peaks juba madalam olema ning varjab ära ka korstna (4. pilt). Sellega lõppeski kamina kui sellise ehitus. Edasine oli juba viimistlemise küsimus. Seega kamin pandi meil püsti 3 päevaga.

Kamina ehitus 3 päevaga

Viimistluseks valisime krohvimise, mille lasime ka samal pottsepal ära teha. Alustuseks paigaldas ta kaminale peenikese (4mm) silmaga võrgu koos spetsiaalse seguga. Kuna see võttis vaid mõned tunnid aega, siis tegi ta selle kohe järgmisel päeval peale kamina ehitamisega lõpetamist ära (allpool 2. pilt). Lihvimine ja krohvimine lükkusid ajapuuduse tõttu augusti lõppu. Vahepeal tuli ka küll korra ka tagasi südamiku äärde kivi ning õhureste paigaldama (3. pilt). Kamin sai krohvi alla 29.08.2017 ning järgmisel päeval sai ka õhurestid tagasi pandud (4. pilt).

1505295461644

Kamina viimistlemine

Valisime südamiku ümbrise viimistlemiseks ümberringi musta kivi ning krohviks peeneteralise ahjukrohvi. Õhurestid sai valitud natuke huvitavama disainiga ja tumedad, et läheks kamina kujuga kokku ning sobiks ka tumedamat tooni viimistlusega. Hetkel on kamin valge, aga võimalik, et värvin selle hiljem hallikaks, sõltub, mis tooni kõrval olev sein tuleb ja kui palju kamin suitsu sisse hakkab ajama.

1505296362515

Kamina viimistluse valik: peeneteraline krohv, graniit tooni peenikesed nurgaga õhurestid ning musta kiviga kaminaava ümbruse viimistlus

Kõik kokku koos viimistlusega võttis aega 6 päeva. Esimesed 2 pilti samal päeval tehtud, aga muidu nii see kamin kasvabki nagu järgmisel pildil näha.

1505300418562~2

Kui nüüd kõik kulutused kokku lüüa, siis koos materjalide, töö ja viimistlemisega jäi kamina kogumaksmus meil 3120€, millest:

  • Kaminasüdamin – 960€
  • Kamina ehitusmaterjalid – 840€
  • Ehitustööd – 945€
  • Kivi – 230€
  • Viimistlusmaterjalid – 45€
  • Viimistustöö – 100€
wp-1505295610826

Kamina viimistlus

Peale kamina ehitust saime sellega kaasa ka hunniku dokumente, millest osa on vaja hiljem ka omavalitsusele kasutusloa taotlemisel ette näidata. Igal juhul peavad kütteseadmetel olemas olema korralikud dokumendid, et ei tekiks probleeme kasutusloa saamisega ning kindlustusfirmadega kahjujuhtumi korral.

Meie kaminaga ning selle ehitamisega tulid kaasajärgmised dokumendid:

  • Kaetud tööde akt
  • Kaminasüdamiku kasutus- ja paigaldusjuhend
  • Kaminasüdamiku sertifikaat
  • Isolatsiooniplaatide sertifikaat
  • Korstna ühendustorude sertifikaat
  • Korstna ühendustorude toimivusdeklaratsioon
1504096371117

Kamin 30.08.2017 seisuga

Tuleohutuse tagamiseks on veel vaja põrandat viimistledes kamina ette paigaldad mittepõlevast materjalist, nt kivi või klaas, põrand. Ohutusnõuete kohaselt peab see pind kamina uksest ettepoole ulatuma vähemalt 40cm ja ukseavast mõlemale poole 10cm laiusesse.

Ohutu küttesüsteemi kasutamise eesmärgil tuleb seda ka hooldada. Kaminat tuleb tahmast, tuhast ning põlemisjääkidest puhastada vastavalt vajadusele. Kaminaklaasi on soovitatav puhastada ikkagi vaid selleks ettenähtud ainetega, muidu võib klaasi kriimustada. Siinkohal ka mainin, et pottsepp soovitas rangelt klaasi mitte puhastada tuhaga, nagu paljudel kombeks, just seetõttu, et tuhk kriimustabki klaasi.

Lisaks tuleb puhastada ka suitsulööre. Selleks on Päästeamet kirja pannud järgmise juhise:

  • Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
  • Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.
  • Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
  • Eelnevas lõigus nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

Seega meie peame korstent puhastama vähemalt korra aastas ja vähemalt iga 5 aasta järel peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, kes peab siis väljastama ka korstnapühkimise akti, et vajadusel oleks see kindlustusjuhtumi korral ette näidata.

IMG_20170831_181208

Meie ilus valge kamin veel poolikus elutoas

Ise oleme igatahes tulemusega VÄGA rahul ja juba ootame, et ka elutuba valmis saaks ning saaks diivanil istudes kohvi/ teed juures tuld nautida!

Meie suurimad tänud Korstnad&Kaminad meestele Margusele ning Silverile kogu abi ja kaasamõtlemise eest ning pottsepp Svenile korraliku, kiire ning ilusa töö eest!!

Lisapilt ka aasta hiljem jõulude ajast, kui juba ka elutuba valmis sai:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s